Kas linaseemneid võib lisada kuumadele roogadele ja küpsetistele või hävitab kuumutamine nende omadused?

Lina on tõepoolest kuumuse suhtes tundlik, kuid tundlikkuse aste sõltub konkreetsest komponendist.

Omega-3 (alfa-linoleenhape) on kõige haavatavam komponent. Polüküllastumata rasvad oksüdeeruvad kõrgel temperatuuril, mistõttu pikk küpsetamine üle 180–200 °C hävitab rasvhappeid osaliselt. Kuuma putru või sooja jogurtisse lisades (kuni 60–70 °C) on kaod märksa väiksemad.

Kiudained ja lignaanid on termostabiilsemad: toidukiud ja enamik taimseid antioksüdante säilib mõõduka kuumutamise korral. Just seetõttu kasutatakse lina traditsiooniliselt leivaküpsetamisel — toitva ja funktsionaalse taignakoostisosana.

Geelistuvad omadused (lima) avalduvad kokkupuutel veega ja säilivad leotamisel või vedelatele roogadele lisamisel. Küpsetistes aitab see tekstuur taignas niiskust hoida.

Praktiline järeldus: kui soovite säilitada maksimaalselt rasvhappeid, lisage terveid või jahvatatud seemneid külmadele või soojadele roogadele — smuutidele, jogurtile, salatitele, putrudele pärast valmistamist. Küpsetistele ja leivale lina samuti sobib, kuid seal nihkub rõhk kiudainetele, tekstuurile ja maitsele, mitte omega-3-le.

Tootja etiketi järgi lisatakse linaseemneid putrudele, küpsetistele, omlettidele ja vormiroogadele.