Mille poolest erineb fermenteeritud põdrakanepitee tavalisest taimeteest ja milleks on vaja fermenteerimist?

Värskel põdrakanepil (ahtalehine põdrakanep, Epilobium angustifolium) on väljendunud rohune maitse, mis ei meeldi kõigile. Fermenteerimine on lehtede looduslik töötlemisprotsess: taime enda ensüümide toimel toimub oksüdeerumine, mille tulemusel muutuvad tooraine aroom ja maitseprofiil.

Pärast fermenteerimist omandab põdrakanepitee ümaramad ja täidlasemad noodid – liigne rohusus kaob ja tekib sügavus, mis meenutab kaugelt klassikalist teelehte. Just seetõttu valitakse fermenteeritud põdrakanepiteed sageli musta tee või kohvi alternatiiviks: see annab sarnase „päris“ joogi tunde, kuid ilma kofeiinita.

Selles tootes on fermenteeritud põdrakanepile lisatud vaarikamarju ja -lehti, mis annavad joogile tuttava „kodu“ marjase iseloomu. Selline kooslus sobib eriti külmal aastaajal – jook tundub soe ja hubane, mitte nagu apteegi taimesegu.

Oluline on mõista, et fermenteerimine mõjutab just maitset ja aroomi ega muuda põdrakanepiteed ravimiks. See on taimne jook igapäevaseks teejoomiseks ega ole mõeldud ühegi haiguse raviks ega ennetamiseks.