Kellele ja millistes olukordades on mõtet kaaluda L-lüsiiniga lisandit?

Lüsiin kuulub asendamatute aminokislate hulka — see tähendab, et ainus viis selle saamiseks on toit või lisandid. Tavapärase segadieediga, kus on piisavalt liha, kala, mune ja piimatooteid, defitsiiti tavaliselt ei tekki. Siiski on olukordi, kus täiendav lüsiini allikas võib olla kohane:

• Ühekülgne või piirav toitumine. Taimetoitlaste ja veganlikud skeemid, madala kalorsusega dieedid, samuti teraviljade ülekaaluga toidulauad (milles lüsiini on suhteliselt vähe) ei pruugi katta vajadust selle aminokisle järele täiel määral.
• Suurenenud füüsiline koormus. Regulaarsete trennide puhul suureneb vajadus aminokislate järele lihaskoe taastumiseks. Lüsiin osaleb valkude, sealhulgas kollageeni — sidekoe ehituskomponendi — sünteesis.
• Soov muuta toidulaud täielikumaks. Osad valivad lisandi mitte väljendunud defitsiidi pärast, vaid lihtsa viisina toetada valgutasakaalu, menüüd keerulisemaks muutmata.

Lüsiin osaleb samuti kollageeni sünteesis — valgus, millest sõltuvad naha, kõhrede ja teiste kudede tihedus ja elastsus. See muudab selle huvitavaks mitte ainult sportlastele, vaid ka neile, kes pöörab tähelepanu naha ja liigeste seisundile.

Lisand ei ole mõeldud mis tahes haiguste raviks ega ennetamiseks. Krooniliste seisundite, raseduse, rinnaga toitmise või teiste ravimite võtmise korral tasub enne võtmise alustamist konsulteerida arstiga.