Kuidas kiudaineid õigesti menüüsse lisada, kui neid on seni olnud väga vähe?

Kui tavapärases toidus on vähe köögivilju, täisteratooteid ja seemneid, ei ole seedesüsteem harjunud suure kiudainete kogusega. Nende osakaalu järsu suurendamisega kaasneb sageli puhitus või raskustunne – mitte sellepärast, et toode oleks halb, vaid sellepärast, et soolestik vajab kohanemiseks aega.

Mõistlik on alustada väikesest kogusest ja suurendada portsjonit järk-järgult ühe-kahe nädala jooksul soovitatud 1–2 supilusikatäieni päevas. Nii saavad soolestiku mikrofloora ja motoorika kohaneda ilma liigse stressita.

Teine võtmetähtsusega asi on vedelik. Kiudained imavad vett ja paisuvad: just nii muudavad need soolesisu pehmemaks ja mahukamaks. Piisava veekoguseta toimib see mehhanism halvemini ja ebamugavustunne on tõenäolisem. Suunis on juua päeva jooksul piisavalt vett, eriti nende toidukordade ajal, mil lisate kiudaineid.

Toodet on mugav lisada sellele, mis on juba menüüs olemas: keefirile, jogurtile, pudrule, smuutile või valmistoitudele. See ei nõua eraldi tarvitamiskorda ja sobitub kergesti tavapärasesse toitumisrütmi.

Mao või soolestiku haavandiliste haiguste korral toodet ei soovitata ning komponentide suhtes ülitundlikkuse korral (koostises on gluteeni sisaldavad nisu ja rukis) seda ei kasutata. Tundliku seedimise, muude seedetrakti krooniliste haiguste, raseduse või imetamise korral tasub enne toote menüüsse lisamist spetsialistiga nõu pidada.