Euroopa taimepraktikas on aedvaaki ajalooliselt kasutatud mitmel otstarbel, mis on seotud koostise konkreetsete komponentidega.
- Hingamisteed külmetushaiguste hooajal – juure eeterlikke õlisid ja vaigulisi aineid on traditsiooniliselt hinnatud paksu, raskesti eralduva rögaga köha korral. Just seetõttu lisatakse aedvaaki kõige sagedamini hooajalistesse taimesegudesse niiske ja külma ilmaga.
- Seedimine – mõruained stimuleerivad seedemahlade eritumist, mis muudab aedvaagi huvitavaks komponendiks taimesegudes söömisjärgse raskustunde korral. Juure koostises olev inuliin on lisaks toitekeskkonnaks kasulikule soolestiku mikrofloorale, mis on oluline neile, kes pööravad tähelepanu toitumisele tervikuna.
- Välispidine kasutamine – rahvapraktikas kasutati juurt ka välispidiselt, kuid see viis nõuab valmistamise ja kontsentratsiooni soovituste täpset järgimist.
Seega määravad aedvaagi valiku sageli aastaaeg ja konkreetne eesmärk: ühed pöörduvad selle poole külmetushaiguste perioodil, teised – seedimisele suunatud kuuri osana. Mõlemat otstarvet tasub samaaegselt kombineerida läbimõeldult ja vajaduse korral pärast spetsialistiga konsulteerimist.