Milliseid magusaineid batoonis kasutatakse ja milleks neid vaja on?

Batoonis kasutatakse kaht magusainet: isomalti ja steviosiidi.

Isomalt on süsivesik, mida saadakse sahharoosist. Kondiitritoodetes kasutatakse seda suhkru osalise asendajana: see säilitab harjumuspärase tekstuuri ja magusa maitse, kuid imendub aeglasemalt. Just see vastutab suuresti selle eest, et batoon on aistingult lähedane tavalisele maiustusele, mitte kuivale teraviljasnäkile.

Steviosiid on taimset päritolu magusaine, mida saadakse stevia lehtedest. See on suhkrust märksa magusam, seetõttu kasutatakse seda väikestes kogustes magususe võimendamiseks ilma kalorsust oluliselt suurendamata.

Selline kombinatsioon võib huvi pakkuda neile, kes püüavad tavalise suhkru tarbimist vähendada, kuid ei ole valmis magusast maitsest täielikult loobuma. Samas on oluline mõista: batoon jääb magustoiduks, mitte meditsiinilises mõttes dieettooteks. Mõned inimesed märgivad individuaalset tundlikkust suhkrualkoholide suhtes (mille hulka kuulub isomalt) – eelkõige võib suurtes kogustes tarbimisel tekkida seedimisega seotud ebamugavust. Üks 20 g batoon on reeglina ühekordse vahepalana piisav.