Mis on beeta-alaniini põhjustatud kipitus ja kas seda tasub karta?

Naha kipitus, põletustunne või «hanenahk» on üks sagedasemaid teemasid, mida arutavad inimesed, kes beeta-alaniini esimest korda proovivad. Seda aistingut nimetatakse paresteesiaks ja see on seotud sellega, kuidas beeta-alaniin toimib naha närviretseptoritega. Kõige sagedamini tekib see näol, kaelal, kätel ja kõrvadel, ilmneb 15–30 minutit pärast võtmist ja läheb iseenesest üle.

Oluline on mõista: see ei ole allergia ega märk sellest, et midagi oleks valesti läinud. Reaktsiooni on hästi uuritud ja seda peetakse kahjutuks. Siiski on intensiivsus kõigil erinev — mõned ei märka seda peaaegu üldse, teised leiavad aistingu üsna väljendunuks.

Kui kipitus segab, on mitu praktilist viisi seda vähendada:

• Jagada päevane portsjon üheks korraks võtmise asemel kaheks — väiksem ühekordne annus annab vähem väljendunud reaktsiooni.
• Võtta pulbrit koos toiduga, mitte tühja kõhuga.
• Mõned eelistavad alustada väikesest kogusest, harjudes aistinguga järk-järgult.

Aja jooksul märgivad paljud, et regulaarsel võtmisel muutub reaktsioon vähem märgatavaks. Kui kipitus on väga tugev või kaasnevad muud sümptomid, tasub konsulteerida spetsialistiga.