Enamik tuttavaid taimeteesid valmistatakse lehtedest, õitest või viljadest — need annavad aineid kergesti ära, kui neid 5–10 minutit keevas vees tõmmata. Juured ja risoomid on teistsuguse ehitusega: need on taime tihe, puitunud osa, milles komponendid on märksa tugevamalt seotud. Just seetõttu on aedvaagi puhul vaja veevanni, mitte lihtsalt keeva vett.
Ka maitseprofiililt on aedvaak omaette. Kui kummel, münt või pärn annavad pehme, neutraalse või magusaka maitse, siis aedvaagi juurte keedus on kootav, selge mõrkja noodi ja eeterlikest õlidest tuleneva täidlase taimse aroomiga. Koostises olevad limaained pehmendavad veidi järelmaitset, kuid joogi mõru iseloom säilib.
Sellist profiili hinnatakse traditsiooniliselt just siis, kui toidust jääb mõrudest nootidest puudu — külmal aastaajal või vähenenud söögiisu korral. See ei ole jook „igaks päevaks lõõgastumiseks“, vaid pigem valik neile, kes lisavad teadlikult oma kodusesse taimevalikusse väljendunud iseloomuga juurtooraine.
Aedvaagi juure koostises olev inuliin on taimne polüsahhariid, mis kuulub kiudainete hulka. Pehmetes õietõmmistes sellist komponenti üldjuhul ei ole või on seda tühises koguses.